Pikka aega arvati, et suitsetamine elumaja sissepääsu juures on norm. Tubakasuits ja passiivne suitsetamine kujutavad aga terviseriski kõikidele teistele elanikele. Seoses tubakavastase seaduse vastuvõtmisega piirati paljude suitsetajate õigusi.
Keelatud kohad, aga ka vastutus kehtestatud normide rikkumise eest, määrati kindlaks seadusega. Vaatamata seaduse vastuvõtmisele ei võeta sissepääsus suitsetamise keeldu endiselt tõsiselt, mistõttu kannatavad kortermaja elanikud.
Tihti keeldub suitsetav naaber kuulamast teiste elanike kommentaare ega reageeri kuidagi, arvates, et sissepääs kuulub kõigile ja tal on seaduslikud õigused seda oma äranägemise järgi kasutada.
Kas elumaja sissepääsus tohib suitsetada
Kuni viimase ajani ei olnud suitsetajate õigused praktiliselt piiratud, seega ei peetud avalikes kohtades suitsetamist kuriteoks. Teiste inimeste rahulolematuse korral pidid nad iseseisvalt omavahel läbi rääkima. Suitsetajat oli aga võimatu jõuga mõjutada, sest puudus regulatiivne raamistik. Vajalikku arvet üritati koostada mitu korda.
Võeti vastu seadus avalikes kohtades suitsetamise piiramiseks. Sellest ajast alates on kohad, kus suitsetamine ei ole lubatud, seaduslikult fikseeritud.
Tubakavastaste õigusaktide vastuvõtmise peamised eesmärgid olid:
- inimeste tervise kaitsmine ja kaitsmine tubakasuitsu tekitatud kahju eest;
- alaealiste seas halbade harjumuste leviku vähendamine;
- aidata inimesi, kes soovivad sõltuvusest loobuda.
Seaduses on põhiliseks reguleerimismeetodiks tubaka suitsetamise piirangute kehtestamine teatud kohtades. Kohe langes keelu alla suur hulk avalikke kohti, sealhulgas kortermaja omanike üldkasutatavad ruumid.
Artiklis on sätestatud, et selliste kohtade hulka peaksid kuuluma kõik ruumid, mis on ette nähtud korraga mitme eluruumi teenindamiseks ja mis ei kuulu eluruumide hulka – korterid.
Sellest hetkest kehtib suitsetamise keeld sissepääsudes, liftis, trepiplatsil ja muudes üldkasutatavates ruumides.
Korterelamu elanike ühisvara hulka kuuluvad määruste kohaselt: tehnilised ruumid, keldrid, pööningud, koridorid, vundamendi alused, veranda, katus. Omanike otsusel võib sellesse nimekirja lisada ka muud kinnisvara. Kõigile ülaltoodud kohtadele kehtib sissepääsudes suitsetamise keelu seadus, sõltumata nende tegelikust inimeste arvust.
Oluline on märkida, et suitsetamiskeelu teade sissepääsu juures ei ole kohustuslik ja toimib ainult meeldetuletusena. Rikkuja saab vastutusele võtta olenemata kuulutuse esitamise faktist.
Kus saab kortermajas suitsetada
Korter ei kuulu üldkasutatavatesse ruumidesse, seega suitsetamine selles on võimalik ilma piiranguteta. Korteri osaks loetakse ka lodža ja rõdu.
Loomulikult on vaja austada teiste omanike õigusi, isegi kui olete oma korteris. Ärge kahjustage vara ega tekitage muud kahju. Kahju saanud inimene saab selle eest nõuda hüvitist, samuti loota moraalsele hüvitisele.
Elamute sissepääsudes suitsetamise keelu seadus kehtib mõne erandiga. Sätestatakse, et üürnikel on õigus selleks iseseisvalt korraldada spetsiaalselt määratud koht ja kinnitada otsus korterelamu kõigi omanike üldkoosolekul.
Sel juhul loetakse suitsetamine seaduslikuks ja isikut vastutusele võtta ei ole võimalik.
Spetsiaalselt varustatud suitsetamisruum peab vastama kehtestatud nõuetele. Seda saab paigutada nii siseruumidesse, kuid kohustusliku õhupuhasti ja ventilatsioonisüsteemiga ning õue, tarastades ja territooriumi märgistades. Projekteerimisel on vaja järgida kehtivaid sanitaar- ja tuleohutuse eeskirju.
Elamukomisjon näeb ette maja kõigi ruumide omanike üldkoosoleku korraldamise ja otsustamise. Selleks vajate:
- teavitama kõiki üürnikke eelnevalt omanike üldkoosolekust. Teavitamise korra määravad reeglina varem toimunud omanike koosolekud (näiteks kuulutuse ülespanemisega avalikku kohta);
- pidada omanike koosolek. Koosolek on pädev ja selle otsused kehtivad ainult enam kui poole omanike osavõtul. Otsus tehakse antud häälte lihthäälteenamusega;
- idee kinnitamisel määravad omanikud spetsiaalselt selleks ette nähtud koha korraldamise koha ja viisi.
Praktikas on spetsiaalsete kohtade varustamine haruldane, kuna see nõuab märkimisväärseid rahalisi investeeringuid, samuti üldkoosoleku kokkukutsumist, mida iseenesest ei juhtu sageli.
Suitsetada on lubatud ka elumaja sissepääsu juures, kui territoorium ei kuulu mänguväljaku juurde ning läheduses pole suurt rahvamassi.
Vastutus avalikus kohas suitsetamise eest
Tubakavastase seaduse nõuete rikkumise eest on ette nähtud ainult haldusvastutus. Politseinikud peavad eeskirju täitma, kuid see pole alati võimalik, eriti majades.
Alustuseks tasub suitsetavate naabritega rääkida ja olukorda selgitada. Kui te ei saa maandumisel suitsetamist keelata, ei saa te ilma politseinikke kaasamata.
Kõige lihtsam on helistada vales kohas suitsetamise hetkel politseisse või piirkonnapolitseinikule. Siiski ei ole tõsiasi, et süüteo ajal oleks võimalik suitsetajat tuvastada.
Tõendite puudumisel on võimatu protokolli koostada. Parimal juhul viib inspektor rikkujaga läbi selgitava vestluse.
Siis tekib küsimus, kuidas viia suitsetaja tõelise vastutuse kätte.
Palju tõhusam on koguda kohe vajalikud tõendid. Võite paluda teistel naabritel olla tunnistajateks või filmida rikkumist videole. Sissepääsu juures tulistamine ei ole keelatud, kuna tegemist on avaliku kohaga. Samas on lubatud paigaldada kaamera, kuid ainult koos infosildiga.
Koos kõigi tõenditega peate võtma ühendust lähima politseijaoskonnaga ja kirjutama avaldus haldusõiguserikkumise fakti kohta. Politseinik on kohustatud materjalid kontrollima ja tegema nende põhjal teadliku otsuse.
Suitsetajat on võimalik vastutusele võtta iga süüteo asjaolu eest eraldi.
Seega on suitsetamine elamu sissepääsus, kui selleks ei ole ette nähtud spetsiaalset kohta, keelatud. Tubakavastase seaduse nõuete rikkumise eest on ette nähtud rahatrahv.